Reede, 23. september 2016

Konverents läbi, ilm jälle ilus – nagu tellitud oligi. Hommikul käisin poes ja ostsin kaasa kaks Cachacat. Seejärel tegin check-out’i, jättes pagasi hotelli pakihoidu ning läksime A ja A-ga (kohapeal liitusid meiega veel kolm belglast) Cristo Redentori juurde, mis asub Corcovado mäel Tijuca metsa looduspargis. Olime teinud eelmisel päeval broneeringu, kuna trammile, mis läbi metsa üles mäele viib, on muidu praktiliselt võimatu kohta saada.

Sõit trammiga oli juba omaette kogemus, kuivõrd sõitsime läbi troopilise metsa, kus võis näha ahve puude otsas ning ilusaid vaateid linnale. Enne olin Cristo’s üsna pettunud olnud – nimelt lubasid internetiallikad, et kuju on praktiliselt kogu linnast alati nähtav, kuid seda ta siiski (näiteks Copacabana rannalt) ei olnud. Ning kui oligi, siis pisike. Seal kohal olles tundus ta ikka tõesti päris suur.

Pärast otsustasime minna lõunat sööma samasse kohta meie hotelli vastas, kus ma olin esimeselgi päeval käinud. Võtsime kolmekesi takso, belglased teise. A vaatas sõidu algul Google Mapsi ning ütles, et jõuame kohale 30 minutiga, samal hetkel tegi aga taksojuht keset teed isepäise U-pöörde, mispeale A parandas oma väidet: 16 minutiga. Liikluskultuur on üldse Brasiilias vägagi kaootiline. Belglased igatahes jõudsid sööma 20 minutit hiljem kui meie.

Nüüd, päikesevalgel, nägin lõpuks taksoga mööda sõites, kui ilus on Rodrigo de Freitas’e laguun. Veekogu, mille taga kõrged valged hooned, mille taustal omakorda kõrged mäed, mis jätavad mulje, nagu hooned oleks tegelikult üpris pisikesed. Kõik need kihid moodustavad imelise terviku, mida saab nautida laguuni ääres jalutades või sportides. (piltidel jäid puud ja postid kõverad, kuna tegin need sõidu pealt)

Pärast lõunasööki läksime veel R-ga randa. Jalutasime veepiiril, trotsides laineid, mis on Copacabanal üllatavalt tugevad, eriti päris kalda lähedal. See pani kogu mu Rio-reisile täiusliku punkti.

Taksosõit lennujaama oli küll oluliselt pingelisem kui ma ootasin (eeldatud 40 minuti asemel ligi 1.5h), kuid lennujaamas kohal olles käis õnneks kõik väga kiirelt. Jõudsin kohale kell 18.00 ning 18.30 olin juba väravas, 18.40 algas pardaleminek.

Kuigi mu reis algas mitmete takistustega, siis reisi lõpus tundsin end Rios juba päris mugavalt. Tehnika jätsin küll välja minnes alati seifi ning võtsin taskutes kaasa vaid veidi raha, kuid niiviisi tänaval jalutades mingit ohtu küll ei tundnud. Ja mida päevad edasi, seda rohkem tekkis tunne, et Rios on veel nii paljut peidus, mida ma nende väheste päevade jooksul kogeda ei jõudnud.

Advertisements

One thought on “Reede, 23. september 2016

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s