Kolmapäev, 21. september 2016

Teine konverentsipäev. Lõunapausi ajal käisin endale pisikest kotti ostmas, kuna ma ei olnud ühtegi reisile kaasa võtnud, kartes, et ma ei julge seda tänaval kanda. Programm lõppes demosessiooniga, kus esitleti oma praktilisi tööriistu, millest publik pidi valima 5 lemmikut. Hindeid jagades toimus aga tõeline onupojapoliitika, mis tähendas, et oma tegelikult lemmikule sain anda alles neljanda koha 🙂 (õnneks ta võitis sellest hoolimata).

Lasime M-ga varsti demodelt jalga ning läksime randa kookospähklist kookosvett jooma. Kuna M on ise Kesk-Ameerikast pärit, teadis ta täpselt, kuidas see käib. Pärast kõrrega pähkli seest vee joomist tuleb pähkel katki teha ning ühe kooretükiga kaapida sisekoore küljest valkjat limast ollust, mis peaks olema eriti hea. Paraku minu kookospähkel osutus selliseks, millel seda ollust ei olnudki.

Seejärel kiirustasime hotellist läbi, et jõuda bussile, mis viis konverentsiõhtusöögile. Bussis oli ka giid, kes rääkis, kust me läbi sõidame, aga kuna oli juba pime, siis aknast midagi eriti ei näinud ning kuna Eesti aja järgi oli juba minu uneaeg, siis jäin peaaegu et magamagi. Enne õhtusööki pandi meid veel kesklinnas maha, et saaksime 30 minutit ringi käia. Jalutasime C ja F-ga ümber “homse muuseumi” (Museu do Amanhã) ning siis oligi aeg otsas. Olympic Boulevardile Kobra maali vaatama ei jõudnudki.

Õhtusöök toimus Rio Scenarium’is Lapa linnajaos, mis olevat parim koht pidutsemiseks. Sisse jõudes pakuti muidugi kohe Caipirinha’sid ning krabasin endale grenadilliga (passionfruit) versiooni. Hiljem käisid jutud, et need olid Cachaca asemel hoopis vodkaga tehtud, seega Caipiroskad. Igaljuhul on grenadill minu arvates üks maistvamaid puuvilju, kuigi olen teda ainult kastmete, siirupi ning Caipiroska sees proovinud. Õhtusöök oli kõike muud kui traditsiooniline kolmekäiguline. Kelnerid käisid pidevalt suurte kandikutega mööda, kust sai endale napsata snäkke ja jooke.

Õhtusöögil oli ka lühike programm järgmise aasta konverentsikoha (Barcelona) ja igasuguste võitjate väljakuulutamiseks. Üllatuslikult sain ka mina auhinna: Best Paper Award. Seda küll ühe teise artikli eest, kus ma olin kuues, viimane autor. Auhind oli siiski tore: seinaplaadike ning kena puidust puu rohelise mõtteviisi propageerimiseks.

cs7rmo2vuai5-ma

Ja siis algas samba. Või disko. Igatahes tantsisid praktiliselt kõik osalejad, noored ja vanad, ühes massis erinevat tüüpi muusika saatel. Sain isegi veidi midagi salsa-laadset proovida. Kuigi tundus, nagu konverents oleks juba lõppenud (ja enamik jäidki hommikuni pidutsema), ootas mind järgmisel päeval veel ees ettekanne ning seega läksin keskööl ametliku bussiga koju.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s