Kolmapäev, 29. jaanuar

Hommikul pärast tööle jõudmist hakkas Anna muretsema, et tarbib juba nädal aega kellegi teise kohvikapsleid. Seega küsis ta Ricardolt, kellele nende eest maksta võiks. Ricardo ütles, et neil on jah üldiselt igalühel enda kapslid, lahkus seepeale ruumist ja tuli paari minuti pärast tagasi, tuues Annale terve kapslite bloki, öeldes, et need on nüüd Anna isiklikud ja tasu pärast muretsema ei pea.

Muu seas kuulsime Ricardolt, et Pisa ilm olevat jube ning aastaringselt sadavat rohkem kui Londonis. Seda oli meil mõneti raske uskuda, kuna meie seal veedetud aja jooksul oli ilm olnud üsna päikseline, vähemalt mitte vihmane.

Õhtul läksime plaani kohaselt võrkpalli mängima. Parajasti kui Salvo ja Roberto meid hotelli juurest peale võtsid, nägime brasiillasi Lucast ja Ricardot ning lehvitasime neile – nemad pidid jala samasse kohta minema. Võrkpall oli nagu kirss tordil – käsivarred olid veel ainsad kohad, mis eelnevatest treeningutest ei valutanud.

Kokku tulid 5-6-liikmelised võistkonnad. Sitsiillanna Anna oli ainus, kes varem võrkpalliga tegelenud, üldine tase oli minu meelest meile päris paras. Mängides valitses väga sõbralik ja lõbus õhkkond. Õnneks itaallaste temperament halvas mõttes välja ei löönud ehk keegi pahaseks ei saanud, kui teised vigu tegid. Enda vigade peale enda põrandale pikali heitmist ja nurka istuma minemist tuli küll ette.

Vahepeal käis jutt ka võistkondade tegemisest itaallased vs ülejäänud. Teise gruppi oleksid siis kuulunud eestlased mina ja Anna, brasiillased Lucas ja Ricardo ning sitsiillased Anna ja Salvo. Kõik paistsid alatasa unustavat, et Igo on ka tegelikult brasiillane, mitte itaallane. Üldse jäi itaallastest mulje, et nad võtavad teisest rahvusest inimesi väga kiiresti omaks, eriti kui nad itaalia keelt räägivad. Ja keelt ennast on lihtne kasutama hakata. Isegi meie Annaga saime itaalia keeles lihtsamaid väljendeid kasutades kogu aeg väga positiivset tagasisidet ja inimesed said meie üllatuseks alati aru, mida me öelda tahtsime. Anna puhul tundus vahepeal, et ta on eelmises elus üldsegi itaallane olnud, sest oskas näiteks mõnda tegusõna kohe õigesti pöörata.

Pärast võrkpalli saime tükk aega Annade ja brasiillastega mehi oodata. On fakt, et Itaalia mehed pööravad oma välimusele palju rohkem tähelepanu kui näiteks eestlased. Salvol oli spordisaali isegi oma isiklik föön kaasa võetud.

Kui kella 23 paiku tagasi hotelli jõudsime, olime Annaga energiat täis ja otsustasime veidi tööd teha. Tegime lahti oma veini ja sõime juustu, üritasime minu programmeeritud skriptist viga üles leida. Selle käigus rääkisin veidi Annale pointeritest (programmeerimisalane kontseptsioon) ja käisime koos minu kirjutatud koodi läbi. See oli aga nii igav, et Anna väsis peagi ära ja läksime magama.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s